Kõige tähtsam on võõrnimede käänamisel teada võõrnime hääldust, sest hääldusest sõltub, kas kasutada ülakoma või mitte.
Ülakoma pole vaja kasutada, kui võõrnime hääldus ja kirjapilt kokku langevad.
Reeglid
1. Kui hääldus ja kirjapilt kattuvad lõpuhääliku osas, pole ülakoma tarvis:
Balzacile, Caulfieldist.
2. Kui kirjapildis on viimane kaashäälik, häälduses aga täishäälik, on tarvis lisada ülakoma ja käändelõpp:
isa Goriot'le, emand Vauquer'st.
3. Kui kirjapildis on viimane täishäälik, häälduses aga kaashäälik, on tarvis lisada ülakoma, tüvetäishäälik –i ja käändelõpp:
Chalice`ilt, Remarque`ita.
4. Kindluse mõttes on tarvis märkida ülakomaga ka omastava (kelle? mille?) käände vorm (kui kirjapilt ja hääldus ei kattu):
Pencey` erakool, Maslow` vajaduste hierarhia.
Vaata Kirjandiabi
Võõrnimede õigekiri
Võõrnimetuletiste õigekiri
Võõrnimest lähtuv tuletis on väiketäheline ja jutumärkideta: Zimbabwe > zimbabwelane, d'Artagnan > d'artagnanlik, Schiller > schilleriaad, «Borotba» > borotbist, «Izvestija» > izvestijalane.
Nimena funktsioneeriv suurtähtlühend säilitab tuletises oma suurtähelise kuju, liide ühendatakse lühendiga sidekriipsu abil või ilma:
nt TASS > TASS-ilik või TASSilik;
USA > USA-lanna või USAlanna (loe: uuessaalanna või usalanna).
Sõnana käsitatavast lühendist moodustatakse tuletis nagu pärisnimest: UNESCO ~ Unesco > UNESCO-lik ~ UNESCOlik ~ unescolik, SS ~ essess > SS-lane, SSlane või esseslane.
Erinevalt tsitaatsõnadest (võõrkeelsetest sõnadest ja väljenditest), kus muutelõpu või liite eelne osa on eesti tekstis kaldkirjas, võõrnimetuletise nimeosa ei kursiivitata, seega:
nordlandlane (mitte nordland'lane),
billcosbylik (mitte Bill Cosby'lik).
Tsitaatsõnad: teenager > teenager'lus, concerto grosso > concerto grosso'd, concertogrosso'lik, monsieur > monsieur'tama, come-back > come-back'itama.