H. Ch. Anderseni muinasjuttude tõlkimine  19. saj lõpu  ja 20 saj alguse Eestis

 

Sellelt lehelt leiad teavet H. Ch. Anderseni muinasjuttude tõlkimise kohta Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Teadmisi saad kontrollida, kui täidad lünkteksti, milles õigete vastuste leidmine eeldab terve lehekülje läbilugemist.

 

 

  • Teadaolevalt tõlkis Hans Christian Anderseni esimese muinasjutu eesti keelde Lydia Koidula.

  • See oli “Sukanõel”, mis ilmus 1866. aastal Eesti Postimehe Jututoa 25. numbris. Ent aktiivne  ühiskondlik tegevus ja kirjanikutöö ei andnud Koidulale aega Anderseni loomingu põhjalikuks vahendamiseks.

 

 

1876. aasta lõpus ilmus  kaks tänapäeva oludes väga suure tiraažiga muinasjuturaamatut:

  • “Vigane Hans: Üks jõulu jutt vana ja noore rahva kasuks” (4000 eksemplari), mille oli saksa keelest tõlkinud Karl Grünwaldt;

  • ”Üks tüdruk, kes leiva peale astus ja tema elukäik surma: Saksakeelest ümberpandud jutt, mis Jõulu-aegu, aga ka muul eal sünnib lugeda” (3000 eksemplari), tõlkija teadmata.

 

 

 

1877. aastal ilmus Tartus taani kirjaniku esimene eestikeelne muinasjutukogu “H. K. Andersen’i ennemuistsed jutud: 1. jägu”, milles olid muinasjutud

  •  “Pöial-Leene”,

  • “See on terve tõsi”,

  • “Kuninga uued riided”,

  • “Veike mereneid”.

Liina Grossschmidt tõlkis  eesti keelde lood

  • “Supp vorstivarrastest” (praegu “Vorstitikusupp”1897),

  • “Mis taat teeb, on ikka hea” (nüüd “Mis taat teeb, on alati õige”,  1897),

  • “Printsess herne peal (praegu “Printsess hernel” 1906),

  • “Tuleraud” ( 1906),

  • "Lumekuninganna" (1923).

Lünktekst. Kontrolli enda teadmisi järgnevas harjutuses.