Looming

Täida H. Ch. Anderseni loomingu kohta lünktekst. Lünka valitud vale vastuse korral muutub linnukesega kast punaseks, õige vastus annab rohelise kasti.

Sellelt lehelt leiad teavet H. Ch. Anderseni loomingu kohta. Teadmisi saad kontrollida, kui lahendad lünkteksti lehekülje lõpus.

Eelkõige pidas Andersen end romaani- ja näitekirjanikuks, luuletajaks ning reisikirjade autoriks ja alles kõige viimases järjekorras muinasjutuvestjaks.	Oma lugudele ammutas ta tihti ainest muinaspõhja pärimustest ja müütidest, samuti kasutas ta allikmaterjalina taani, saksa ja kreeka muinasjutte ning ajalooainest.	Tema loomingus on kõige kuulsamaks saanud kunstmuinasjutud. Tema kuulsaimad jutud kunstmuinasjuttude seas on „Pöial-Liisi“, „Väike merineitsi“, „Vankumatu tinasõdur“, „Inetu pardipoeg“, „Lumekuninganna“, „Tütarlaps väävlitikkudega“, „Metsluiged“, „Keisri uued rõivad“ jt
Mitte Anderseni luuletused, näidendid ega romaanid ei saanud kirjandusklassikaks, vaid hoopis tema muinasjutud – ligi 160 lugu elust enesest. Ainult Piiblit on tõlgitud enamaisse keeltesse kui Hans Christian Anderseni muinasjutte.	Erinevalt traditsioonilistest muinasjuttudest lõpevad Anderseni lood mõnikord ka kurvalt – nendes on viiteid inimolu ja armastuse haprusele ja kaduvusele.	Andersen annab elu ja hinge asjadele, varustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. Sarnaselt Grimmidele kuulub ka tema poolehoid lihtsatele, ausatele inimestele ning neile, kes eluvõitluses alla on jäänud. Ta kujutab iroonia ja satiiriga ülbeid võimukandjaid ja tundetuid rahulolevaid kodanlasi.
Mõningaid Anderseni muinasjutte on peetud lastele sobimatuks nende iroonia ja elu ebameeldivate külgede kirjeldamise tõttu. See on ilmselt üks põhjusi, miks Anderseni muinasjutte on sageli kohandatud, lastele sobivamasse vormi valatud. Taoline käitumine Andersenile endale ei meeldinud, kuna ta rõhutas, et mõned jutud polnudki lastele mõeldud. Anderseni rohkežanrilise loomingu adressaadiks oli lai lugejaskond, millest lapsed moodustasid vaid osa.

Looming

Eelkõige pidas Andersen end romaani- ja näitekirjanikuks, luuletajaks ning reisikirjade autoriks ja alles kõige viimases järjekorras muinasjutuvestjaks.

Oma lugudele ammutas ta tihti ainest muinaspõhja pärimustest ja müütidest, samuti kasutas ta allikmaterjalina taani, saksa ja kreeka muinasjutte ning ajalooainest.

Mitte Anderseni luuletused, näidendid ega romaanid ei saanud kirjandusklassikaks, vaid hoopis tema muinasjutud – ligi 160 lugu elust enesest. Ainult Piiblit on tõlgitud enamaisse keeltesse kui Hans Christian Anderseni muinasjutte.

Erinevalt traditsioonilistest muinasjuttudest lõpevad Anderseni lood mõnikord ka kurvalt – nendes on viiteid inimolu ja armastuse haprusele ja kaduvusele.